Elering oli sunnitud aktiveerima Kiisa elektrijaama täisvõimsusel ainult sagedusturul, et tuua hinnad madalamaks, mis andis ka soovitud tulemuse. Kolme kuuga olid Balti riigid juba ületanud poole oma aastasest sagedusreservide kulueelarvest. Peale Kiisa elektrijaama aktiveerimist hinnad stabiliseerusid.
Toimunud muudatused
Veebruari alguses lülitasid kõik Balti riigid, sealhulgas Eesti, ennast Vene IPS/UPS võrgust lahti. Sellega sünkroniseeriti ennast aga Mandri-Euroopa võrku ja järgnevatel kuudel on ühinetud ka sagedushaldavate ühisplatvormidega PICASSO ja MARI. Seeläbi hangitakse edaspidi vabalt turult järgmisis reguleerimisteenuse tooteid:
- mFRR energiaturg (oli vabaturu toode ka enne desünkroniseerimist)
- mFRR võimsusturg
- aFRR energiaturg
- aFRR võimsusturg
- FCR võimsusturg
Varem sai vabaturu tingimustest pakkuda ainult mFRR energiaturu teenust ehk siis juhtida oma energiavara paindlikult kas suurendades või vähendades selle võimsust 15 minuti jooksul alates aktiveerimisest.
Täna makstakse vara omanikule ka päev-ette võimsuse reserveerimisest, mitte ainult aktiveerimistest, ja seda kõikide kolme vabaturul pakutavate toodete (mFRR, aFRR, FCR). Üldiselt erinevad reguleerimisteenuse tooted üksteisest aktiveerimiskiiruse poolest. Alates 15 minutist mFRR-i korral ja kuni loetud sekunditeni FCR-i korral.
Hinnavolatiilsus peegeldab varade nappust
Väga kõrged hinnad ja rekordkulud Eleringile näitavad, et vajalikus mahus paindlikke tootmisvarasid pole saada.
Võrgule sageduse reguleerimisteenuste pakkumine on väga tulus
Eleringil pole valikut, teenust tuleb vabaturult osta. Kõige kiireimini ehitatav, paindlikum ja aktiveeritav vara on salvestuslahendus. Koos uute reguleerimisteenuste toodetega on akude tootlikus MW kohta aastas mitusada tuhat eurot ja suurem osa tulust tuleb just reguleerimisteenustest.
Ebabilansikulude jagunemine on endiselt lahtine
Eleringi tellitud ja Norra konsultatsioonifirma Thema uuringul vaadeldud kuluallokatsiooni mudelite ühe alternatiivina kannaksid suurema osa ebabilansikuludest tootjad, eriti just need, kes ebabilansi tekitavad – tuule- ja päikeseelektrijaamad. Turusimulatsiooni läbi viies leidis Thema, et lisakulu aastas päikeseelektrijaama omanikule oli ~18 EUR/MWh, mis on väga suur kulu arvestades niigi madalaid energiaturuhindu keskpäeval. Elering ei ole veel kulude jagunemise otsust vastu võtnud.
Kõik need signaalid on põhjuseks, miks kõik suured Balti riikide arendajad täna salvestuslahendusi kas planeerivad või juba paigaldavad. Kui varem oli sagedusteenuste tulu marginaalne osa tuluvoogudest, siis vähemalt järgmise kahe-kolme aasta vältel on see suurim ja olulisim tuluallikas salvestuslahenduse omanikule.
